Teoloogist filosoof Eduard Tennmann (1878-1936), keda keegi olevat järelehüüdes talle nimetanud lux septentrione’ks ehk põhjavalguseks, jättis meile sisu poolest rikkaliku ja kalli pärandi, mille juurde aeg-ajalt, kuid korrapäraselt tagasi pöördutakse. Tartu ülikooli usuteaduse professorina, kes põhimõtteliselt järgis Gustav Teichmülleri kristlikku personalismi (väitekiri ”G. Teichmüllers Philosophie des Christentums” 1931), jõudis ta lisaks varasemaile (nt. ”Mooses ja prohvetid” 1921) avaldada mitmeid uusi monograafilisi käsitlusi (”Hinge surematus” 1935, ”Üldine usundipsühholoogia” 1935, ”Ekstaas ja müstika” 1936, jt.), milledest üks – ”Usk ja majandus” (1938) – leidub tervenisti ka käesolevas kogumikus selle 3. jaotisena. Kogumiku kaks esimest jaotist – ”Lootusemaa” ja ”Riigifilosoofia” – koondavad üle 70 artikli eesti ajalehtedest-ajakirjadest, mis ilmunud aastast 1918 kuni surmani aastal 1936. Lisaks on avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumis asuv käsikiri ”Autobiograafilisi märkmeid”, mis varaseimalt võiks dateeruda aastaga 1932.