Ülo Stöör on olnud Eesti ühiskondlikus elus ja kultuuris üsna tuntud nimi. Sündinud Vabariigi ajal 1939, nüüd täismehe hilises elujärgus kõik oma elumälestused insenerliku ja poeetilise osavusega ära jutustanud. Raamatu põhitegelasteks on lapsepõlve Nõmme, täpsemalt Kivimäe, skaudid ja Koitjärve ning koolid, eriti Tallinna 10. keskkool. Teemade kirevusest hoolimata haakuvad nad üksteisega erilise pingutuseta toimivaks tervikuks. Mälestustel ei puudu ka üldpoliitiline ja rahvuspoliitiline taust. Lapsena kogetud sõjaeelsest Eestist ja sõja-ajast kõneldes kasutab autor mõistlikus mahus ka perekondlikke pärimusi ning muid allikaid. Ajaloolisi kibedusi kogenuna on autor siiski üleni päikeseline humanist.