Romaan räägib ühe rannaküla inimeste elukäigust Kihelkonna maadel alates 1905. aasta sündmustest (1905. aasta revolutsioon Eestis) kuni teise maailmasõja alguseni. Romaani esimeses osas räägitakse revolutsiooni sündmustega seotust, teises osas on tegevuse taustaks Vene-Jaapani sõda, kolmandas osas asub üks peategelastest võitlema ”punaste” poolele, neljandas osas kulgeb tegevus Eesti iseseisvumisest 1940. aastani. Romaanis on omapärane Saaremaa lääneranniku murdesõnade ja väljendite kasutamine, äratuntavatena esinevad kohad, mis on toodud looduskirjeldustes. Esimeses osas on sündmustiku keskmes purjelaeva ”Kaugatoma” ehitamine. Järgnevates osades on kirjanik romaani sisse toonud järjest enam ka autobiograafilisi kirjeldusi.

Peale romaani algse esimese osa (15 peatükki) ilmumist taunis kriitika sotsialistliku võitluse ja vene rahvuse kujutamise puudumist. Peamisi kriitikuid oli tolleaegne juhtiv kirjanik Paul Kuusberg. 1950. aastate alguse keerulisi olusid arvestav Hint kirjutas seepeale juurde 10 peatükki (Tallinna tegevussuunal), jättes algsed peatükid sisuliselt muutmata, lisades neile vaid siduvaid osasid. Kuid ka esimese osa täiendused ei vähendanud vaidlusi tsensuuri ja kriitikaga. Peale neljanda osa valmimist küsiti kirjanikult kas tuleb veel viies osa, kuid Hint eitas seda põhjusel, et ta ei saa kirjutada nii nagu tahab.

Ilmumisajale iseloomulikku sotsialistlikku sisu on romaanis vähe. Aadu Hint kasutab sarkastiliselt oma oskust panna õiged laused valede tegelaste suhu ehk negatiivsed tegelased ütlema asju, mida ta ise ”õige” kirjanikuna öelda ei saanud. Tervikpildilt ja olemuselt sarnaneb Hindi looming teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis välja antud kirjandusega.