Vene impeeriumi mõneks ajaks kõigutanud 1905. aasta sündmused olid ühtlasi Eesti iseseisvuse eelmäng. Neis osales nii linnas kui ka maal elavaid eestlasi, aga samavõrd puudutasid need baltisaksa paruneid.
Parimaks tollase Eesti ajaloolis-rahvusliku õhustiku peegelduseks kirjanduses peetakse Edzard Schaperi romaani ”Timukas” (Der Henker), milles autor vaatleb 1905. a. sündmusi nii baltisaksa mõisnike, eesti talurahva kui ka kohtunike ja karistussalkade vaatepunktist. Peategelasteks tõusevad krahv Overlacker ja Koiri taluperemees, keda on peetud õnnestunuimaks eesti soost tegelaskujuks baltisaksa kirjanduses.
Baltisaksa juurtega Edzard Schaper (1908-1984) sündis Preisimaal. 1930. a. kohtas ta Tallinnast pärit baltisakslannat, abiellus temaga ja asus elama oma kaugete esivanemate maale Eestisse – Tallinna ja Haapsallu.
Siin kirjutatud Eesti-ainelised teosed tähendasid Schaperile kirjanduslikku läbimurret. Eesti jäi kirjaniku kodumaaks kuni viimase võimaluseni: Hitleri 1939. aasta ümberasumisüleskutse peale ta Saksamaale ei läinud, vaid lahkus Eestist alles 1940. aasta augustis Soome. Samal aastal ilmunud ”Timukas” jäi Schaperi viimaseks Eestis kirjutatud raamatuks. Kirjanik astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke, osales Jätkusõjas ja sai Soome kodakondsuse. Alates 1947. aastast kuni surmani elas Schaper Šveitsis. Külma sõja ajal oli ta rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik ja esseist, kes nõudis oma kirjutistes Balti riikide iseseisvuse taastamist ja nende tunnustamist täieõiguslike Euroopa riikidena.