Kas Torino surilina on ehtne?
1988. aastal tehti radioaktiivse süsiniku meetodiga kindlaks, et ligi seitse ja pool sajandit jumaldatud riidetükk ristilöödud Kristuse kujutisega ei saa pärineda ajast enne aastat 1260. Uued tõendid kinnitavad, et leid pole küll võltsing… kuid jäljend sellel ei kuulu Jeesus Kristusele.
Käesoleva uurimistöö autorid on tuvastanud, kus ja millal see surilina välja ilmus, nimetavad sellega seotud isikuid ning selgitavad kummalisi keemilisi protsesse, mis oli tekitanud selle ainulaadse artefakti.
Surilina lugu algas Jeesuse ristilöömisest, ajast, mil tema salaõpetus taandus. Pärast Jeruusalemma kiriku purustamist ja juutide massihukkamist 70. aastal põgenesid vähesed ellujäänud preestrid põlevast Jeruusalemma linnast Euroopasse, et seal Johannese evangeeliumis ettekuulutatud tagasipöördumisaega oodata. Täpselt tuhat aastat hiljem läksid nende järglased tagasi pühasse linna, et oma iidne pärand vastu võtta ja luua templi preestrite – templirüütlite – uus ordu. Just seal taasavastasid nad kokkuvarisenud rusude alt kadunud õpetused ja valmistasid oma salakultuse varjamiseks mõistatuslike sümbolitega keerukad tarokikaardid.
Ent templirüütlid ei suutnud oma saladust igavesti varjata ja 1307. aastal nad vangistati. Nende viimane ordumeister löödi Jeesuse hukkamist väärdunult jäljendades risti ning piinleva mehe kujutis talletus aeglaselt surilinale, millesse ta mähiti. Musta surma laastamisaastatel langes kiriku mõju kogu tema ajaloo kõige madalamasse punkti ning inimestes süvenes uue lunastaja ootus, kelle saabumist oli ammuilma ette kuulutatud.
Ja nüüd võis uue lunastaja, teise messia kuju otse silmaga näha.
Surilina mõistatust lahendades avatakse käesolevas raamatus ka palju sügavam saladus – selle keskaegse artefakti otsene seos Jeesusega.
Mainitud suure saladuse hoidjad püüdsid seda igati maailma ja isegi oma kaaslaste eest varjata. Ent neil ei õnnestunud hävitada vabamüürluse kadunud rituaalidesse peidetud tõendit.