” Jälle tulevad mehed aurukatlaga. Keegi pole neil käskinud seda tööd ette võtta ja nad võiksid vabalt ka tulemata jääda. Sellest ei muutuks suuremat midagi, vahest ainult niipalju, et kui ei tuleks nemad, tuleks keegi teine. Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis. Aga kui erapooletu olla – mis maailma kunst see katlavedu siis ära ei ole. Hobused on tõemeeli asja juures, trengid on pingul, taosed naksuvad, meeste näod on erksad ja rõõmsad nagu tervel inimesel viljamasindamise ajal ikka. Ilm pole ka laita, ja see on kõige tähtsam. Annaks jumal, et kõik läheks nii, nagu kavatsetud.
… ”