Ivar Ivaskit (1927-1992) ei saa nimetada pagulaskirjanikuks ja võõraste kultuuride tutvustajaks meile harjumuspärases tähendusmahus. Sündinud Riias eestlasest isa ja lätlannast ema pojana, kelle igapäevaseks koduseks suhtluskeeleks oli saksa keel, viibis ta maast madalast eri keelte ja meelte kokkupuutepunktis, õppides neid käsitama võrdväärsetena. Rännud geograafilises ja kultuuridevahelises ruumis viisid Ivaski professorikohale Oklahoma ülikoolis, kellena ta toimetas aastaid rahvusvahelist kirjandusajakirja ”Books Abroad / World Literature Today”. Kirjaniku ja teadlasena, rahvusvaheliste kirjanduskonverentside korraldajana, üldtunnustatud sõnameistritega suhtlejana nägi Ivask oma missiooni just väikeste tutvustamises suurtele, väärtusliku suunamist keele- ja ruumipiiride tagant kõige mõjukama ehk siis üldistavalt öeldes – peamiselt ingliskeelse – kultuuriüldsuse teadvusse. Ning sellest väga töömahuka osa moodustas eesti kirjanduse (ja laiemalt balti kirjanduste) paigutamine maailmakaardile, milles Ivaskil on hindamatuid teeneid. Käesolev ”Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud kogumik ”Tähtede tähendust tunda”, mille on koostanud Jüri Talvet, on esmakordne katse koondada Ivar Ivaski algselt eri keeltes ja kõige erinevamates väljaannetes ilmunud kirjutisi ühtede kaante vahele.