“Sredni Vashtar”
Saki
Perioodika, 1992
47 lehekülge, pehmekaaneline
Märksõnad: inglise; ilukirjandus; novellid; eesti keeles
Märknimed: Anne Lange
Tõlkinud: Anne Allpere
Sari: Loomingu Raamatukogu
Heas seisukorras kasutatud raamat.
Pilt on illustratiivne.
0.50 €
Saki on veinikallaja Omar Hajjami rubaiides, Saki on Hector Hugh Munro pseudonüüm. H.H. Munro sündis 18. detsembril 1870. aastal Birmas šotlasest sõjaväelase perekonnas. Kasvas ja hariduse sai Inglismaal. Reisinud Euroopas, astub ta Birmas politseiteenistusse, peab sellest ametist aga aasta möödudes tervislikel põhjustel loobuma ja hakkab Londoni Morning Post´i väliskorrespondeniks. 1900 ilmub tema esimene raamat ”Vene impeeriumi teke” (The Rise of the Russian Empire). 1902-1908 on Munro ajalehe väliskorrespondent esialgu Balkani riikides, hiljem Pariisis. 1904 ilmub esimene novellikogu ”Reginald”, sellele järgnevad pea ”Reginal Venemaal” (Reginald in Russia), ”Clovise kroonika” (The Chronicles of Clovis), ”Loomad ja üliloomad” (Beasts and Super-Beasts), kaks romaani ”Väljakannatamatu Bassington” (The Unbearable Bassington) ja ”Kui tuli William” (When William Came). Kui puhkes Esimene maailmasõda, astus H. H. Munro sõjaväkke. Ta langes Prantsusmaal Beaumont-Hamelis 14. novembril 1916.
Graham Greene, kes koostas 1961. aastal Saki juttude valikkogu, peab sissejuhatuses vajalikuks rääkida H. H. Munro lapsepõlvest: ”Elu pöörab oma kurja palge harilikult meie poole siis, kui me oleme omandanud enesekaitse kunsti, /Saki puhul/ tegi ta seda aga juba varase lapsepõlve kaitsetutel aastatel.”
Koloniaalohvitseri poeg elab kasarmute, reisikohvrite pakkimise, vanemate pika äraoleku ja üksinduse õhkkonnas. Pärast ema surma – Hector Hugh on siis nelja-aastane – viiakse poiss Barnstaple´isse tädide kasvatada, isa jääb Birmasse. Tädi Augusta kohta on H. H. Munro õde kirjutanud: ”/ta oli/ kontrollimatute tujudega naine, kes täpselt teadis, mis talle meeldib, mis mitte, võimukas ja moraalne argpüks, kelle tahumatu iseloomu puhul ei saa rääkida mõistusest.” Õnnetus muudab meeled teravaks ja mälu meelespidavaks. Munro parimad jutud ongi lastest, nende lõbudest, taltsutamatusest, kurjusest. Kõik Munro tegelased – olgu nad siis lapsed, loomad või täiskavanud – on kiired salvama, et ennetada salvatasaamist. Autori iroonia hellitatud ja enesekindla seltskonna suhtes näib olevat see ainuke rõõm, mis teda ängi eest hoiab ja aitab vastu pidada – kuni kaevikuni Beaumont-Hamelis. Varem on Sakilt ilmunud kaks novelli: ”Videvik” (tlk. E. Hansen) ja ”Pull aias” (tlk. O. Luhaveer) kogumikus ”Inglise novell”, Tallinn 1967; samas on ka Jaak Rähesoo kriitilis-biograafiline kommentaar.
– A.A.