”Need jutud on ilmavalgust näinud paljuski tänu Herta Laipaigale. Veel enne, kui ta ”Maarjakask” 1983. aastal ilmus, loeti mõnesid neist lugudest raadios ette ja need avaldasid mulle, toona veel lapsele, ülisuurt mõju.
Kui ma õigesti mäletan, nimetati siis reede õhtul kell üksteist algavat saadet ”Jututuba”, selleks ajaks tegin toa pimedaks, keerasin krapi (oli tookord selline asjandus) valjemaks ja nautisin täiel rinnal. Kui samad jutud ükskord raamatuna ilmusid, polnud mulje hoopiski enam see, kuid ikkagi meeldisid nad mulle väga.
Nendes pajatustes on kasutatud palju rahvaluulest, muistenditest ja ballaadidest võetud süžeekatkeid ja motiive.
Kuigi lood on kirja pandud kui muistendid, koha- ja isikunimedega, on tegu puhtakujuliste muinasjuttudega, mis pole ühegi konkreetse koha ega isikuga seotud.”
– J.M.