Sarkasmi, nukrat irooniat, groteski ja kohati ehk absurdistidegi arsenalist laenatud kujutamisvõtteid kasutades analüüsib autor käesolevas lühiromaanis kaht vastandlikku ellusuhtumist – muserdatud elutungist sündinud passiivset vastupanu ja aktiivset alistumist -, milles nagu kahes veetilgas peegelduvad kõik kaasaegse juurtetuse sõlmprobleemid.