Publitsistikakogumiku ”Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878-1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said sõjaajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. ”Eesti mõtteloo” 170. köitele, mis on ”Sõjamõtete” kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid.

Lugejale
Futurism
Ääremärkused
Sõjamõtted
Sõda ja rahu
Ma vaatlen
Masina masina vastu
Mis sõjast loodetakse
Unistused
Katsumisepäevad
Meelsusest ja vabadusest
Nipped-näpped
Mõtted ja mälestused
Sõjast, õigusest ja teadusest
Õigusest ja ülekohtust
Ameeriklastest
”Tema”
Maurice Maeterlinck surmast
Usust ja tema õpetusest
Sõjaluule
Naerjast nutusel ajal
Kannatus
Inimese jälgedel
Rahu
Villu sõda
Kaks surma
Ema ja lapsed
Meeletu mälestused
A. H. Tammsaare ”Sõjamõtteid” lugedes. AD 2023 / Peeter Järvelaid