“Ruutuemanda sündroom” : pseudo-dokumentaalajalooline romaan
Lembit Uustulnd
Varrak, 2007

631 lehekülge, kõvakaaneline
Märksõnad: eesti; ilukirjandus; ajaloolised romaanid; spiooniromaanid; eesti keeles

Raamat on läbi müüdud.

Tere! Ehk leidub?

Kas olete Tallinnas taksosse istudes kunagi mõelnud, et mees rooli taga võib olla kõrgema järgu luureagent? ”Ruutuemanda sündroomi” lugemise järel ei tundu see enam sugugi võimatuna…
Eesti päritolu luurajate Leo Tamme ja Thomas Thamericki tegutsemisele kaasa elades saab lugeja osa põnevatest ja vahel koguni verd tarretama panevatest sündmustest, mis leiavad aset mitmel mandril ja mitme luureagentuuri kabinettides – see on tõeline silmaringi avardamise retk. Poolt maailma hõlmava võrgu niite lahti harutades jõutakse välja ka ”Estonia” hukkumise võimaliku põhjuseni.
Aga Saaremaal upitab suur kollane kuu ikka end laidude ja saarte tagant mere kohale ja paistab, et maailma parim paik on siiski Kuressaare all lahes asuv Laiamadal.

Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene roman ”Kiikhobune Antverpenist” (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kas pole tema kirjutamine lihtsalt soov isa jäljendada. Raamat leidis aga tunnustamist nii lugejate- kui romaanivõistlusežürii poolt ning järgmised romaanid ”Süvameri” (2001) ja ”Reis võlgu” (2004) sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund.
Praegu töötab autor reisiparvlaeva Meloodia kaptenina, mis sõidab liinil Barcelona-Menorca saar.