Autor valis raamatusse mängulised muinasjutud (üle saja), mis talle endale on kõige lähedasemad (1990. a.).

”Ema, ma olen õnnetu,” ütles Prõssa-Põssa.
”Noo, mu krupsuke. Kas Sikra vaatas sulle kurjalt otsa?” küsis ema.
”Ei vaadanud.”
”Kas Truitsu astus sulle varba peale?”
”Ei astunud.”
”Kas Krotsu kutsus sind kondibuketiks?”
”Ei kutsunud.”
”Mina ei mõista, miks sa siis õnnetu oled,” ütles ema ja toimetas oma toimetusi edasi, nagu poleks Prõssa-Põssat olemaski.
…