Max Wertheimer (1880-1943) oli koos Wolfgang Köhleri ja Kurt Koffkaga üks geštaltpsühholoogia* rajajaid. Oma ainsas, postuumselt 1945. aastal ilmunud raamatus püüab autor mõista, mis on mõtlemise tuum, mõistmine. Oma ideid ilmestab ta näidetega matemaatikaülesannetest, igapäevasest elust ja teaduse ajaloost, tema stiil on elav ja lahe, kuigi terminoloogiast ja süvateadusest ei õnnestu lugejal mööda hiilida. Wertheimeri ja tema koolkonna kandev idee oli, et organismid mitte ei reageeri varem õpitud seostele, vaid et nende mõistuses toimub aktiivne sisu ümberkorraldamine, mille käigus sünnivad uued produktiivsed lahendused. Käesoleva väljaande on autori-väärilise arutluskäiguga saatesõna kirjutanud Jaan Aru.

* Geštaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis pöörab erilist tähelepanu tervikkujundite ehk geštaltide tajule ja holistlikule lähenemisele. See haru oli eriti populaarne 1930. aastatel. /wiki