” Markkase Hessu, ”Kurkela valitseja”, istub Jokelais-Juona hütis pingil ja murrab pead elu mõistmatuse üle. Ta on päris segane, otse arust ära, hea, et suudab suitsugi süüdata, kui see juhtub kustuma. Ta mõistus on nagu tõrva takerdunud, kuidagimoodi ei taha liikuda. Ega see tavaliseltki hästi jookse, aga nüüd on nagu seisma jäänud. Kogu ta elu tundub peatuvat. Tema siis ei olegi enam Kurkela sulane? Kas ei ole? Aga alles eile ta ju oli seal. Kuid täna ei ole. Sest täna seal on teine mees. Teine mees on tulnud tema asemele. Nii on läinud, kuigi Hessu mõistus kuidagimoodi ei suuda seda uskuda.
… ”