Sonja on üksildane neljakümnendates naine, kes on kaotanud suunataju ja otsustanud, et peab oma elus midagi muutma. Kui teha on palju, siis millest alustada? Ta otsustab õppida autot juhtima ja proovib taastada sidet võõraks jäänud õega. Aga õde ei võta tema telefonikõnesid vastu ja sõiduõpetaja ei lase tal käike vahetada. Sonja satub igal sammul mingisse kurbnaljakasse kimbatusse. Koomika alt koorub välja tõsine küsimus: kuidas leida iseennast, kui juured on maast lahti rebitud, minevikku ei saa tagasi, sest lapsepõlvemaa ei ole enam endine, ja tulevik on kadunud?
”Peegel, õlg, suund” on haarav romaan kaasaegsest üksindusest, sellest, kuidas me tunneme end inimestest ümbritsetuna siiski üksi. See on ühtaegu nii traagiline kui ka humoorikas lugu, mis balansseerib lootuse ja meeleheite, armastuse ja südamevalu vahel. Romaan ühendab autorile iseloomuliku musta huumori ja terava keelekasutuse eksistentsiaalse sügavusega.