Traagilise saatusega läti luuletaja ja prosaisti, paradoksaalse karakteriga üksiklase Janis Poruksi (1871-1911) kaks jutustust täiendavad väheke pilti sellest läti kirjanduses küllalt olulisest, meil vähe tuntud autorist.
Temale iseloomulik ”kaame nooruki” kuju, tema nn. lihtsad inimesed on ühelt poolt romantikud, kaunishinged, ent samas reaalse elu ebakõladest muserdatud, väljapääsu mitte leidvad tõeapostlid.