Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis.
Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal pärast riigikorra vahetumist sai sama osaks nii natslikule kui ka kommunistlikule ladvikule. Kuid kas on midagi ligilähedastki juhtunud postsovetlikus Eestis?
Eesti riik ja ühiskond on endistviisi desovetiseerimata, debolševiseerimata ja dekoloniseerimata. Üksnes värvid ja sildid on välja vahetatud. Lähimenviku tippkommunistid aga õilmitsevad endiselt edasi, ka kõige kõrgemates võimukoridorides.
Kas sellest kõigest tuleks vaikida?