Henrik Visnapuud (1889-1951) tuntakse eeskätt kui luuletajat, vähem kui näitekirjanikku. Veelgi vähem teatakse tema elu mitmekülgseid avaldusi ta heitlevas eluloos. ”Eesti mõtteloo” sarjas tuleb avaldamisele Visnapuu iseloomulikke publitsistlikke artikleid ja avaldusi aastaist 1909-51. Nimiloos ”Millal sünnib inimene” mõistatab Visnapuu oma enese elu tagasivaateliselt, juurdlevalt ja ümberhindavalt. Ta eristab inimese füüsilise sünni inimese vaimsest sünnist. Ja ta küsib: millal sünnib inimene vaimselt pärisinimesena. Ta arvab, et paljud inimolevused, tema endagi kaasaegsed, on elanud küll, kuid pole vaimse inimesena veel sündinud ega sünnigi. Visnapuu elu on vaja vaadata meie oma rahva ja maailma ajalooliste sündmuste taustal. Tema varasemad kirjatükid olid sageli publikut ärritavad, neile vanamoodsust näkku heitvad, trotsivad. Ta kutsub üles uuteks tegudeks moodsate futuristide vaimus. Ta lülitub ka tegevteoliselt uue Eesti ehitamisse, olgu pisut vapside, olgu vaikiva ajastu ideoloogia vaimus.

Mõtted jüripäeval
Kooliõpetaja päevaraamat
Suure hinge üksildus
Tundmata naisele
Momentistide päevakäsk
Eesti keele õpetusest meie linna tütarlaste algkoolides
Üliõpilaskond ja emakeel
Üleskutse nooresoole ja kõigile, kel ”Vanemuise” teatri saatus kallis
Vastne aeg, vastne vaim
Kiri merest ja päikesest
Kitsad piirid
Tõsiasjad Tartust
Meie kodumaa kunstivarandused
Igor Severjanin
Mis päev mulle südame peale paneb
Eesti proosa 1918
Vastne moment
Vabastuse sõda ja looming
Aasta 1920
Kirjanduslik täna
Meie kirjanduslik homme ja ülehomme
Teater Nõukogude Venemaal
Märkmeid Moskva kirjandus-kunstilisest elust
Punasel Venemaal
Gerhard Hauptmann
Hermann Bahri 60-aastaseks sünnipäevaks
Professor Wilhelm Jerusalem
Teosoofilise ühingu VIII üldeuroopalik kongress Viinis
Pilk tulevikku
Eino Leino Eestis
Isadora Duncan
In memoriam Isadora Duncan
Mälestusi Sergei Jesseninist
Jooni läinud aasta kirjanduslikust elust Eestis
Kümne aasta saavutused ja tuleviku väljavaated
Märkmeid ja mõtisklusi külastussõidult soome kirjanikkudele
Sotsiaaleetiline kallak eesti luules
Mälestusi ja mõtteid juubeli puhul
Eesti iseseisvuse-aegne kauniskirjandus
Eesti omateatri suunitlusi
Loov rahvuslus
Rahvusliku omakultuuri loomine Eesti rahvusriikluse sihiks
Vaim on see, mis teeb elavaks ja tugevaks
Eesti rahvuslik aktsioon vaimsuse suunas
Kultuurpoliitikat raamatu ümber
Matk tööstusse
Teel Balti vaimse Entente`i poole
Mõningaid põhi-ideid eesti kirjanduses
”Siuru” kevad
Meie kultuurpoliitika sihtidest
Millal sünnib inimene?
Baroness Maggie Gripenbergile
Mõned ”Siuru” kultuurilised konsekventsid