”Sõja-aastatel tungis väike pommikild ühes mesilas läbi taru katuse. Auk polnud eriti suur, kuid katus tuli ikkagi maha võtta. See viidi mesila maja taha varju alla ja jäeti sinna parandamisvõimalust ootama. Pandi sinna ja, nagu ikka juhtub, unustati. Varju all lebas katus mitu aastat, siis aga võeti sealt, kui seda viimases hädas vajati ja kui augu parandamiseks ei olnud aega.
Taru kaeti katkise katusega, kusjuures otsustati kasutada juhust, et läbi viia ka väike katse.
…”