Romaan ”Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks maapao-aastatel on Helsingi, Stockholm, Pariis, London ja Viin ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes, kui veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale.
Alkman tutvub oma maapao aastatel eri maadega Euroopas, jälgib uudishimulikult kultuurielu ja poliitilisi sündmusi ning tutvub mitmete inimestega. Nähtu ja kogetu kohta kirjutab ta kommentaare ja arvamusi. Ta üritab ka ilukirjanduslikke teoseid kirjutada, saab aga varsti aru, et tal pole selleks küllalt talenti ja talle saab omasemaks ajakirjanduslik tegevus, artiklite, ülevaadete ja kommentaaride kirjutamine.
Noore Alkmani säilinud ülestähendused seab käsikirjaks kokku ta ise vanas eas, oma teises maapaos 1960. a. jälle Ahvenamaal viibides. Seal kirjutab ta otsekui kommentaariks oma noore teisiku tekstile lisaks veel sissejuhatava ja lõpp-peatüki, milles ta lühidalt vaatleb oma elu maapao-järgsetel aastatel.