18. sajandi lõpul asuvad kaks noort sakslast maailma mõõtma. Üks neist, Alexander von Humboldt, rändab läbi ürgmetsa, maitseb mürki, roomab koobastes, tõuseb vulkaanidele, kohtub merekoletiste ja inimsööjatega. Neist teine, matemaatik ja astronoom Carl Friedrich Gauss, kes ei suuda elada ilma naisteta, aga ometi tõuseb isegi pulmaööl voodist, et üles märkida pähetorganud valem, vaatleb Göttingenis teleskoobiga taevakehi ning tõestab kodust lahkumata, et ruum kõverdub.

”Maailma mõõtmine” on maagilise realismi valdkonda kuuluv fiktiivne topeltbiograafia, milles autor kirjeldab sügavmõttelise huumoriga kahe geeniuse elu ning nende balansseerimist naeruväärsuse ja suuruse vahel.