Farid ud-Din Attar, (u. 1150-1220) on pärsia poeet, kellele nimega on seostatud 63 teost, millest 12 võib pidada ehtsaks. Ta oli sündinud jutuvestja, kelle poeemidesse on puistatud tohutul hulgal lugusid ja anekdoote. Euroopas on tema teostest tuntuim õpetuspoeem ”Lindude keel”, kus põimuvad sufistlik filosoofia ja luule ning millest peegeldub autori kaasaegse kultuuri parim osa. Attari luulekeele mitmetähenduslikkus annab võimalusi nii lihtsaks meelelahutuseks kui ka süvamõtluseks.
”Lindude keele” kommenteeritud proosatõlkele on Kalle Kasemaa kirjutanud järelsõna, milles tutvustatakse pärsia kultuuri vaimset poolt ning kunsti – muusika, tantsu ja kirjanduse – seotusest kõrgemate vaimsete seisundite saavutamisega.