Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud.
Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine.
Õitsesid ööviiulid.
Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast…

Ööviiuli lõhn
Lumikelluke
Forsteriana
Võilill
Kirss
Seakõrv
Nartsiss
Hüatsint
Jänesekapsad
Jasmiin
Pärsia sirel
Kannike
Moon
Rebasesaba
Kinglill
Kameelia
Päevalill
Lootos
Ööviiul
Tsi-tsin
Kibuvits ja Koidutuul
Murtudsüda
Gladiool
Lillhernes
Kassitapp
Õlelill
Käopisar
Vesiroos
Liilia
Orhidee
Balsamiin
Granaadipuu
Pojeng
Magnoolia