Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime.

Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla.
Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu.