Bulgaaria kirjanduse klassiku Elin Pelini (1877-1949) hilisema loomingu tippteos, kogumik mõistujutte ja legende, milles on väljenduse leidnud kirjaniku eetilised ja esteetilised tõekspidamised ning üks autori maailmanägemise põhijooni – teadmine inimese ja looduse ürgsest ja lahutamatust ühtsusest.