” Neljapäev, 18. aprill 1974 … Kallis memm!
Nüüd on ligi kolm ja pool aastat möödas, kui sa üheksakümne ühe aasta vanuses surid, ja võib-olla hakkan alles praegu sind õieti tundma. Veetsin oma lapsepõlve ja poisiea sinuga ühes majas, sinuga koos, ja kui ma üheksateistkümneselt kodust lahkusin, et Pariisi minna, olid sa mulle ikka veel võõras inimene.
… ”

Käesolev raamat iseloomustab Georges Simenoni meie lugejale vähe tuntud küljest. Teos on autobiograafiline, see on kirjaniku mõtisklus tema ja ta ema elust, nendevahelistest vildakatest, teineteise mittemõistmisest tingitud suhetest.