Eesti muusikateaduse nestoreid Karl Leichter (1902-1987) on meie muusikalukku jätnud hindamatu pärandi. Maris Kirme sõnul on see arvatavasti suurim, mis eesti muusikateadlasilt jäänud. Hästi on teada autori mitmed varasemad raamatud: ”Richard Wagner: Uute kunsti-ideaalide taotleja” (1934), ”Mart Saar” (1964), ”Kaasaja muusikast” (1970), ”Valik artikleid” (1982), ”Seitse sajandit eestlaste lauluteel” (1991). Käesolev mahukaim kogumik vahendab meile üle pooleteisesaja nimetuse kirjatöid, mis pärit aastaist 1930-1986. Kogumiku avab ”kriitilis-esteetiline uurimus” ”Richard Wagneri ühiskunstiteose filosoofilis-esteetilised alused”, mis kujutab endast avara filosoofilise taustaga magistriväitekirja (1934) muusika-esteetika alalt. Ülejäänu jaguneb kolme ossa: ”Keset muusikat” koondab kontserdi- ja teatriarvustusi, ”Inimesed muusikas” portreid heliloojaist ja esitajaist, ka F. J. Wiedemannist, ”Muusikast sünnib mõte” esitab uurimuslikke kirjatöid muusika üle.