Soome-ugri naisluuletajate seltskonnas paistab udmurdi poetess Zinaida Rjabinina silma oma iseseisvuse ja piisavalt kõrge enesehinnangu poolest, kuigi ka tema luuletustesse lipsavad mõnikord nutusemad noodid ikka nende mitte eriti väärt meesterahvaste pärast. Kuid suuri etteheiteid ta neile ei tee, võtab neid sellistena, nagu nad on, ning sellega säilitab eneseväärikuse. Ka on ta luuletustes hea lakooniliste piltide maalija. Värssi käsitab ta vabalt ega pinguta kusagil üle ei vormi ega kujundite osas – see teeb teda kaasaegseks suure maailma niinimetatud postmodernistlikus luulepildis.
– Arvo Valton

Rööptekst udmurdi, vene ja inglise keeles