Korduvalt investeeringute ”demokratiseerijaks” tituleeritud Charles Schwab pani pea pool sajandit tagasi aluse soodusmaakleriärile, mis tõmbas erainvestoritele käima sootuks uue ajastu. Millised olid selle norme ja piiranguid trotsiva teekonna keerdkäigud, sellest räägib tema tavatult isiklik raamat ”Investeeritud”.

1970ndate alguses oli Ameerika Ühendriikides sadu maaklerifirmasid, kuid neist ükski ei vastanud Schwabi ootustele: ”Mõtlesin, et kui suudaksin eemaldada kogu aktsiate ostmise ja müümisega seotud pahna – vigased uuringud, võltsanalüüsid, väheusutavad soovitused, kõik viisid, millega Wall Street oli ajalooliselt õigustanud suuri vahendustasusid – ja müüa lihtsalt tavalist tehingute teostamise teenust, saaksin kulutusi kärpida, keskenduda efektiivsusele, hindu dramaatiliselt langetada ja ikkagi kasumit teenida.”
Schwab tunnistab, et tema ettevõte Charles Schwab Corporation sündiski puhtast pettumusest: ”Uskusin, et pean ise oma rahalise saatuse eest vastutama. Viimane asi, mida vajasin, oli mõne maakleri kaheldava väärtusega nõu, et mida osta ja millal osta või müüa. Ja panin pahaks, et pidin maksma teenuste eest, mida ma ei kasutanud.”
Olles veendunud, et just investeerimine on üksikisiku tee rahalise vabaduseni, mis võimaldab majanduses osaleda muul moel kui pelgalt palgatööd tehes, asutas ta aastal 1971 – ise kuuekohalise võlakoormaga kaelani mudas sipeldes – traditsioonilise maakleriäri. Järgneva paari aastaga kujunes sellest soodusmaakleriäri teerajaja, millest on tänaseks saanud riigi suurim börsil noteeritud investeerimisteenuste firma, mille klientide varad ületavad kolme triljoni dollari piiri.