”VIII aasta esimesil päevil, vandemjääri algul, ehk 1799. aasta septembrikuu lõunapaiku tavalise ajaarvamise järgi ronisid sadakond talupoega ja kenake hulk kodanlasi, kes hommikul olid lahkunud Fougeres’ist, et siirduda Mayenne’i, Pelerine’i mäkke, mis asetseb umbes poolel teel Fougeres’i ja Ernee vahel – too viimane on väike linnake, kus reisijail on kombeks puhata. Kuna see suuremaiks ja väiksemaiks rühmadeks jaotatud salk kujutas enesest nii kummaliste rõivaste kollektsiooni ja koosnes isikuist nii mitmest paikkonnast ja mitmelt kutsealalt, siis poleks ülearune kirjeldada nende karakteerseid erinevusi, et anda järgnevale loole elavaid värve, mida tänapäeval nii väga hinnatakse, olgugi, et see mõningate kriitikute arvates tunnete kujutamisele kasuks ei tule.
Enamik talupoegi käis palja jalu; kõigil neil koosnes riietus vaid suurest kitsenahast, mis kattis neid kaelast põlvedeni, ja väga jämedast valgest lõuendist pükstest, mille ebaühtlane kude andis tunnistust kohaliku töönduse madalast tasemest. …”