Seni Eestis vaid kitsamates semiootika- ja kunstiringkondades hinnatud ja terve Nõukogude aja ka venekeelses ametlikus kultuuriruumis tabuks kuulutatud Pavel Florenski (1882-1937) teosed jõudsid laiema avalikkuse ette alles pärast raudse eesriide langemist, kuid siis tsunamina üle maailma ja tõlgituna paljudesse keeltesse. See vene Leonardoks nimetatud vaimulik, poeet, kunsti- ja kirjandusteadlane, füüsik, matemaatik ja leiutaja jagas sama saatust paljude vaimulike ja õpetlastega, kes hukati stalinistlike repressioonide käigus. Käesolevasse kogumikku valitud esseed räägivad peamiselt ikoonist – piirist, kus kohtuvad ilmalik ja jumalik maailm, ratsionaalsus ja pühadus, ajalik ja absoluut.

Ladina ja kreeka tsitaadid on toimetanud Ivo Volt.
Saatesõna on raamatule kirjutanud Orest Kormašov, kes oli abiks ikoonimaalimist käsikirjas leiduvate ikoonimaalimist puudutavate mõistete toimetamisel. Matemaatikasse puutuva on üle vaadanud Piret Kuusk.