Indrek Hirve luuleteekond pakub jätkuvalt külluslikku lugemist ning tema kogutud luuletuste teine osa jätkab sealt, kus 2013. aastal ilmunud ”Hingekiri” lõppes. Esindatud on tema kõigi sellele järgnenud aastate luulkogude sisu, lisaks ajakirjades ilmunu. ”Hingekiri II” on väärikas kingitus kõigile, kellel esimene osa juba riiulis või mõni väiksem luulekogu kogemata vahele on jäänud. Hirv käib uuenedes ajaga kaasas, muutub luuletajana ja suudab ikka üllatada värskusega.

Raamatus kasutatud Ado Vabbe visandid on Mihkel Lemberi ja Andrus Rüütli kunstikogudest, foto frontispissil Armo Sepandilt.

Autor ise ütleb nõnda (lk. 7): ”Kui ma ei taipaks luulest mitte tuhkagi, kui mu meeled oleksid luule jaoks nohus, tahaksin ma ikkagi kuulda, et eesti luulega on kõik korras. Et eesti keeles väljendatakse tundeid, mille väljendamine nõuab rohkem kui igapäevakeelt, see tähendab, et on neid, kes pühendavad ennast sellise keele ja selliste tunnete arendamisele ja hoidmisele, millest ei ole igapäevaelus suuremat tolku, ent mis hoiavad korras nii meie tundemaailma kui mõtlemise.”