Hans-Georg Gadamer sündis 11. veebruaril 1900. aastal Marburgis. Samas sarjas ilmunud raamatus ”Filosoofilise hermeneutika klassikat” oli Gadamer üheks autoriks Dilthey, Schleiermacheri ja oma õpetaja Martin Heideggeri kõrval. Gadameri kogu hilisemat kujunemiskäiku määraski oluliselt kohtumine Martin Heideggeriga. Gadameri arusaamad toetuvad paljuski Heideggeri poolt rajatud alustele. Jutt on tõest kui varjamatusest, milles mõistmisele avaneb olemine. Erinevalt meetodirakenduses saavutatavatest teaduslikest tõdedest ei oma inimene mõistmises avaneva tõe suhtes distantseeritud, objektiveerivat hoiakut. Tõde kehtib mõistja enese kohta ja tema mõistmine muudab mõistjat. Gadameri mõtiskluste kandvateks teemadeks ongi ajalooliselt väljakujunenud humanitaarteaduste suhe maailmakultuuri pärandisse, traditsiooni, keele ja mõistmise küsimused. H.-G. Gadamer suri 2002. aasta märtsikuus oma 102-l eluaastal, omades kuni viimase ajani tähelepanuväärset töövõimet.