Ülesandeid leidub igale tasemele. Programmiväline materjali on tähistatud tärniga.

Stereomeetria kursus:
19.1. Sissejuhatus ruumigeomeetriasse
19.2. Hulktahukad ja pöördkehad. Püstprisma ja silindri ruumala
* 19.3. Keha ruumala kui integraal. Cavalieri printsiip
19.4. Püramiid. Põhjaga paralleelsete lõigete omadused. Püramiidi ruumala
19.5. Prisma ja püramiidi pindala
* 19.6. Prisma ja püramiidi ruumala vektorite kaudu
19.7. Korrapärased hulktahukad
19.8. Koonuse ruumala ja pindala
19.9. Kera. Kera ruumala ja sfääri pindala
19.10. Pöördkeha ruumala
19.11. Kera osad. * Kera osade ruumala
* 19.12. Tüvipüramiid ja tüvikoonus

Kordamisosa jaguneb kolmeks:
1) Reeglid, valemid ja seosed. Selles osas on võimalus tuletada meelde kõik valemid ja seosed. Korratakse erinevate võrrandite lahendamise võtteid, võrratuste lahendamist. Sellesse peatükki on koondatud kokku kergemad ülesanded, kus saab rakendada õpitud valemeid ja seoseid.
2) Kordamine teemade kaupa. Siia on koondatud keskmise raskusastmega ülesanded, kus tuleb rakendada nii valemeid kui ka seoseid erinevate teemade vahel. Siin leidub kobarülesandeid, mille teemad jäävad üldjuhul ühe kursuse teemade piiresse. Ülesannete koostamisel on lähtutud nii kitsa kui ka laia matemaatika õppekavast, et õpilastel oleks võimalik valmistuda nii kitsa kui ka laia matemaatika riigieksamiks.
3) Teemasid siduvad ülesanded. See peatükk on mõeldud viimaseks kordamiseks, et kontrollida, kas vajalikud matemaatika teadmised on olemas, et edukalt jätkata õpinguid reaalvaldkonnas. Enam ei ole ülesanded teemade järjekorras ja üks ülesanne sisaldab mitut matemaatika valdkonda. Kui olete nende ülesannetega iseseisvalt hakkama saanud, saab öelda, et olete hästi omandanud matemaatika õppekava.

Õpiku viimane osa selgitab matemaatiliste mudelite tähtsust, lihtsamate mudelite koostamise meetodeid ja lahendusvõtteid. Siin on esitatud viis mudelit. Sisuliselt vaatleme, kuidas rakendatakse õpitud matemaatilisi teadmisi reaalses elus.