Eesti kirjanik, ajakirjanik, polüglott ja maailmarändur Andres Saal (1861-1931) on meie kultuurilukku läinud esmalt oma ajalooaineliste jutustustega ”Aita”, ”Leili” ja ”Vambola” ning ajalooliste uurimustega ”Päris ja prii” I-II. Olles õppinu Baieris Kronebergi fotomehaanika koolis ning reproduktsioonitehnika instituudis Viinis, sai temast tsinkograaf. ”Rahva kirgi ülesässitavate kirjatööde” lõplik ärakeelamine tsensuuri poolt 1893. aastal oli Saalile saatusliku tähendusega – 1897. aastal lahkus ta Eestist. Läbi Kesk-Euroopa, Itaalia ja Hollandi Indiasse (praegusesse Indoneesiasse) reisides asus ta Jaava saarel tööle fotograafia erialal. Pensionile minnes kolis Saali pere Los Angelesse, kirjanik ise tegi peale seda veel mitu maailmareisi. Mõtteloo-köitesse ”Emajõelt ekvaatori alla” on koondatud tema kirjutised aastatest 1889-1926, mis suuremas osas ilmusid ”Oleviku” veergudel. India nimede kirjaviisi osas on kirjastust aidanud Märt Läänemets.

Lainte laul I-III
Suur Ülestõusmise püha on ukse ees
Emajõelt ekvaatori alla
Kuidas Jaava saarel elatakse
Jaava näitemäg
Aeg ja elu
Transvaali sõda
Teelahkmel
Bromo püha
Brahma usust
Jaava rahva elust
Jaava keelest ja kirjandusest
Mahābhārata
India salmi-tarkus
Muljendid isamaa reisilt
Naised poliitika lahingu väljal
Monte Carlo mängupõrgu
Hollandi 100-aastase iseseisvuse pidu Jaaval
Ilmasõja mõju Jaava saarele
Kiri Jaava saarelt
Kaliforia kiri