Luuletaja Gustav Suitsu (1883-1956) poliitilist ning teatri- ja kirjandusloolist loomet olid Eestis omal ajal tutvustanud kogumikud ”Sihid ja vaated” (1906), ”Teatriraamat” (1913 – koos Bernard Lindega) ja ”Noor-Eesti nõlvakult” (1931). Ometi oli rahvusliku akadeemilise kirjandusteaduse rajaja pärispanus eesti kirjanduslukku siiamaani tundmata. 1953 oli Lundis ilmunud küll ”Eesti kirjanduslugu I”, kuid mõistetavasti jäi see – nagu ka Karl Ristikivi oma – siin ideoloogilis-poliitilisil põhjusil harilikule surelikule seitsme luku taha. Korvamaks tekkinud lünka avaldab Ilmamaa uuesti ”Eesti kirjandusloo I” käesoleva köite esimese raamatuna, lisades sellele teisegi raamatu, mis kokku korjatud Gustav Suitsult nii Eestis kui ka pagulaspõlves eri paigus ilmunud hilisemate kirjanike käsitlusist. Teise raamatu tsüklipealkirjad ”Lahkumine Vana-Eestist” ja ”Noored sepad” võiksid olla justkui autori suust kukkunud. Kuid selge on ka see, et teise raamatu akadeemilisus vannub alla esimese omale.