Ott Ojamaa oli tõlkija, kirjandusteadlane ja õppejõud, kelle kaalukas panus eesti kirjanduslukku jääb peaaegu tervenisti nõukogude perioodi. Suurem osa tema pärandist on kvaliteetsed tõlked (peamiselt prantsuse, kuid ka hispaania, inglise ja vene keelest) ja neile lisatud asjatundlikud kommentaarid. Ojamaa kirjutas ka ees- ja järelsõnasid, tõlkekirjanduse aastakokkuvõtteid ning kirjandus- ja kultuuriloolisi ülevaateid. Lisaks fikseerimata pärand – loengud, autoriseerimata entsüklopeedia-artiklid, erudeeritud vestlused. Ojamaad ümbritses eluajal dissidentlik aura ühelt poolt kosmopoliitse huvikeskme, teisalt jäikusest vaba, kõnekeelsusse kalduva stiili pärast.