” Peeter tundis, kuidas soe laine vajus mööda keha laiali. See sai alguse kõhust ja valgus siis aeglaselt selga, kaela, jalgadesse ja kätesse, mis muutusid pehmeks ning lõdvaks. Peeter vaikis, kuulatades, mis toimub tema sisemuses. Mõtted hulkusid omapead, aga ta ei tahtnudki neid kokku korjata. Maie ja Irene, heledapäine tüdrukutirts, kes tema järele pärib…
”Võtame veel ühe. Mõistust peab tervitama!”
Peeter võpatas, vaatas Jaanile otsa ja noogutas. Jaan valas pitsid täis. …”