Lugeja!
Autor katsub Su selle tugeva teosega südame ja neerudeni läbi. Laseb Sind inimese hinge ülluse kõrguselt alla vaadata ta põrgusügavikku. Vastandab fašistlikele murdjatele illegaalsed kommunistid-võitlejad, keda tugevamini kui üks veri seob ühises võitluses seltsimehelik sõprus. Võitluses vabaduse ja elu eest, mida teoses sümboliseerib surmalaagris salaja üleskasvatatav laps.
Milleks neid õudusi meenutada?
Aga meie lapsed?
Aga varisenud võitlejad?
Romaan on põnev, aga seda mitte üksnes põnevuse pärast.
Bruno Apitz ise on üks neid, kes selle üle elas. Ta pärineb töölisklassist ja võitles juba varasest noorusest peale tööliste õiguste eest. Algul Töölisnoorte Ühingu ridades, hiljem Saksamaa Kommunistliku Partei liikmena, ka pärast 1933. aastat.