”4. märts 1980. Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatusi, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud selliste kaadritega nagu Väljas jmt.”

Johannes Käbin (1905-1999) juhtis Nõukogude Eestit 28 aastat, töötades EKP Partei Keskkomitee esimese sekretärina 1950-1978. Seejärel jõudis ta veel tegutseda mõned aastad Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena (1978-1983). Käbini poeg Eduard on avaldamiseks ette valmistanud isa palju kõmu tekitanud mälestused, millele lisanduvad ka väljavõtted Käbini päevikutest 1970. aastate lõpust kuni 1990. aastateni. Mälestused on kirjutatud mitmes etapis ja hõlmavad aega autori lapsepõlvest kuni 1950. aastateni, mõne vaatega ka hilisemasse aega. Käbini enese kirja pandud materjalidele on lisatud ajaloolase Olev Liiviku joonealused kommentaarid, samuti akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja Eduard Käbini järelsõna. Raamatut illustreerivad fotod Käbinite perearhiivist ja avalikest arhiividest.