"Ahvide planeet" 1973a 143lk Pierre Boulle
"Ahvide planeet"
Pierre Boulle
Eesti Raamat, 1973
143 lehekülge, pehmekaaneline
Märksõnad: prantsuse; ilukirjandus; ulmeromaanid
Tõlkinud: Lennart Meri
Sari: Mirabilia
Kasutatud raamat.
Pilt on illustratiivne.
Pierre Boulle
Eesti Raamat, 1973
143 lehekülge, pehmekaaneline
Märksõnad: prantsuse; ilukirjandus; ulmeromaanid
Tõlkinud: Lennart Meri
Sari: Mirabilia
Kasutatud raamat.
Pilt on illustratiivne.
Käesolev üllatusküllane ulmeromaan ”Ahvide planeet” (”La planete des singes”, 1962) tutvustab Pierre Boulle'i kui hoiatusromaani viljelejat, kes on käsitlenud aatomipommi loomise probleemi (”E = mc2”, 1957), kosmosevallutamise võidujooksu ohtusid (”Kanashima aed” - ”Le jardin de Kanashima”, 1964) ja Vietnami sõja ”spetsiifikat” (”Džungli kõrvad” - ”Les oreilles de jungle”, 1972).
Pierre Boulle eitab ulmekirjanduse ranget eraldamist muust kirjandusest. ”Kahtlemata peitub ulmekirjanduses palju uusi võimalusi, aga ainult sel juhul kui teda mitte vaadata kui kirjanduse üldisest sängist isoleeritud voolu,” ütleb ta vastuses ajakirja ”Inostrannaja Literatura” ankeedile.
Pierre Boulle'i enda loomingus on ulmet igatahes küllalt raske ”harilikust” kirjandusest eraldada, eriti piirimaised on iidsesse Hiinasse viiv ”Timukas” (”Le bourreau”, 1954) ja ennast Jeruusalemma kuningaks krooninud ”Keiser Friedrich II kummaline ristisõda” (”L'etrange croisade de l'empereur Frederic II”, 1968).
Ka insenerist kirjamehe ulmeteostes nagu käesolev romaan jäävad teaduslik-fantastilised elemendid tagaplaanile, et anda maad murele inimese pärast.
Boulle'i ahve on võrreldud France'i pingviinide ja Capeki salamandritega, ei France'i ega Capeki romaani ei tavatse me aga ulmelisteks nimetada, ehkki mõlemad olme pea peale pööravad.
- L-M. Kask
Pierre Boulle eitab ulmekirjanduse ranget eraldamist muust kirjandusest. ”Kahtlemata peitub ulmekirjanduses palju uusi võimalusi, aga ainult sel juhul kui teda mitte vaadata kui kirjanduse üldisest sängist isoleeritud voolu,” ütleb ta vastuses ajakirja ”Inostrannaja Literatura” ankeedile.
Pierre Boulle'i enda loomingus on ulmet igatahes küllalt raske ”harilikust” kirjandusest eraldada, eriti piirimaised on iidsesse Hiinasse viiv ”Timukas” (”Le bourreau”, 1954) ja ennast Jeruusalemma kuningaks krooninud ”Keiser Friedrich II kummaline ristisõda” (”L'etrange croisade de l'empereur Frederic II”, 1968).
Ka insenerist kirjamehe ulmeteostes nagu käesolev romaan jäävad teaduslik-fantastilised elemendid tagaplaanile, et anda maad murele inimese pärast.
Boulle'i ahve on võrreldud France'i pingviinide ja Capeki salamandritega, ei France'i ega Capeki romaani ei tavatse me aga ulmelisteks nimetada, ehkki mõlemad olme pea peale pööravad.
- L-M. Kask