159 lehekülge, pehmekaaneline

” Pöördumine surelike poole

Mina, Zeus, magasin pika une.
Kuid siis tõusis laotuses kõminaid, milles uskusin kuulvat teie tegude märke, oh inimesed, ja ma ärkasin üles.
Ma paotasin lauge ja vaatasin Maad; silm seletas seal vähe uut.
Ükski mägi pole mu kahe tuhande aasta une vältel kadunud; jõed voolavad ikka samade merede poole, uuristades endist viisi oma kaldakäärusid; mõned suudmed deltades on vaid umbe kasvanud. Tint, mida heidab enda kaitseks seepia, on ikka sama värvi; liblika tiibadel on seesama tolm, mida puistas sinna mu vanaisa; härja turjakühm on seitsmenda kaelalüli kohal nagu ennegi ja asfodeelia õõtsutab oma õieküünlaid aina samadel nõlvadel.
Tõtt öelda ei saa pidada mingiks uudisasjaks ka teie üha rahuldamatust leiutamistungist sündinud vigureid, oh inimesed, teie tapahimulise sõjakuse hoogusid ega teie vastikut kalduvust püromaaniale. Mis parata – tean liigagi hästi, kellelt te selle kõik pärinud olete.
… ”

Märksõnad: prantsuse; jutustused; ilukirjandus
Tõlkinud: Henno Rajandi
Sari: Loomingu Raamatukogu