344 lehekülge, kõvakaaneline

” Täna saatsin ma Enn-Aksli ära. Saatsin ta kodust kaugele, et ta kasvaks ja küpseks ja saaks meheks.
Kas see oli õige tegu? Ma ei tea. Mineku otsustas Enn-poiss ise ja ma ei hakanud talle vastu vaidlema. Ainult korra nimetasin, et võib-olla poleks tal vaja minna kaugele, võib-olla leiduks meie metsamajandiski kõlblik koht tehnikumi lõpetanud metsamehele. Kuid Enn ütles kindlalt: ”Ei, ema. Minu koht pole Ukuarul ega Liivalaial. Siin ei saaks minust iialgi õiget inimest.” Valus oli mul seda kuulda, kuid teadsin, et ta räägib tõtt. Ukuaru pole enam see, mis ta oli kakskümmend viis aastat tagasi, isegi mitte see, mis viis aastat tagasi – ja mine tea, ehk just sellepärast ei sobigi ta Ennule. Igaüks peab otsima ja leidma ise oma Ukuaru.
Nii siis – saatsin ta ära, oma pesamuna.
Enn-Aksel ei tahtnud kaasa võtta mitte midagi peale isa pilli. Seda vana lõõtsaloksu, mis nüüd küll ei suuda võistelda moodsate akordionidega ja bajaanidega, on ta igal pool kaasas kandnud. …”

Märksõnad: eesti; ilukirjandus; romaanid
Illustreerinud: Ülle Meister