454 lehekülge, kõvakaaneline

Romaani ”Suits” tekkelugu on tihedalt seotud konkreetsete sündmustega Venemaa elus 1862. aasta lõpul ja 1863. aasta algul, mil revolutsioonilaine vaibus ning sellele järgnenud ühiskondlikpoliitiline reaktsioon julmalt pead tõstis. Romaani pealkiri vihjab ilmselt 1862. a. maikuu tulekahjudele, mille tekkimises võimud püüdsid süüdistada ”nihiliste”. Romaanis on kajastust leidnud Turgenevi keerulised suhted Herzeniga ja tema aatekaaslastega, vaidlused Venemaa tuleviku üle, nn. ”vene sotsialismi” küsimustes jm. Esialgu võib Turgenevi loominguga enamvähem tuttavale lugejale tunduda, et ”Suitsus” puudub kirjaniku varasematele romaanidele omane monoliitsus, sest armastus- ja ideeliin pole siin ühendatud, vaid mõlemal on oma kangelane (armastusteemas – Litvinov, ideeliinis – Potugin); samuti pole kasutatud Turgenevile tüüpilist ”kohtupidamist” kangelase üle, mille käigus selgub nii tema ühiskondlik-poliitiline positsioon kui ka võimekus või võimetus tõelisteks tegudeks.

”Uudismaa” loomise mõte tekkis Turgenevil 1870. aastal. Sama aasta juulis on ta kirjutanud: ”Vilksatas uue romaani idee. Niisugune: on olemas ”realismi romantikuid”. Sellisele ”realismi romantikule” tahtis kirjanik vastu seada ”tõelise praktiku”, – ja olidki visandatud romaani kahe peategelase – Neždanovi ja Solomini kontuurid. Üksteise järel tekkisid romaani kavandisse teised tegelaskujud: Sipjagina (”vene kaunitari-poositaja tüüp”), Marianna (”kirgliku ja hea ”nihilisti” tüüp”), Kalomeitsev, Sipjagin. Juba romaani esialgse ideekavandi järgi pidi Neždanov lõpetama elu enesetapuga, aga Marianna esmalt armuma Neždanovisse, pärast abielluma Solominiga. Samasse on tehtud märkus: ”Peab sisse tooma poliitilis-revolutsionäärse elemendi”.

Märksõnad: vene; ilukirjandus; romaanid
Tõlkinud: Hans Luik, Helgi Limberg, Armand Tungal
Sari: Varamu