352 lehekülge, kõvakaaneline

” Seitsmendat päeva kuulutas kirev afiššide pillerkaar linnaelanikele Kaksiktähe Mehe ebatavalist etteastet tsirkuses ”Soleil”; kunagi varem polnud seda liiki nähtused andnud nii palju kõneainet lõbutsevates võõrastetubades ja salongides, teatris kulisside taga, restoranides, õllekeldrites ja köökides. Tõepoolest, tsirkusekunst polnud kunagi varem nii palju tõotanud ega elevust põnevuseks kehutanud nagu seekord. Isegi jõumeeste maadlus – Nero ja Heliogaballuse mandunud vaimusugulaste armastatuim meelelahutus – jäi tagaplaanile, kuigi kaks loomakerega Aafrika neegrit Libeeriast, Greper ja Noir, olid juba kohale jõudnud ning jalutasid end vaatamiseks pakkumiseks puiesteel, jämedad sigarid hambus, äratades imetlust küpsetes, kuid kergestisüttivais daamides, kelle südamed ägedalt põksuma hakkasid. Tuhmus isegi žonglöör ja vägimees Mirey kuulsus, kuigi ta pildus õhku helendavate sangpommide tulevärki. Lühidalt öeldes, tsirkus ”Soleil” tõotas tõesti enneolematut. Seisnud veidi aega kuulutuse ees, tabame kõige paremini, ilma igasuguste näidete ja võrdluseta, mis mulje see inimestele jättis. Mis seal siis trükitud oli?
”Kolmapäeval,” teatas kuulutus, ”23. juunil 1911. a., … ”

Märksõnad: vene; ilukirjandus; jutustused
Tõlkinud: M. Käbrik
Illustreerinud: Jüri Palm