296 lehekülge

Maailmas on piirkondi, kus ei möödu päevagi ilma tuntavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Miks see nii on? Miks kõigub ja rapub mõnes paigas maa me jalge all nii sageli, et inimesed sellega isegi harjuma hakkavad, teisal aga püsib pind kindlalt paigal ning kirjeldusi inimeste elu ohustavatest maavärinatest kuuldakse vaid õhtustest uudistest?

Ammustel aegadel, kui maavärinate põhjusi ei osatud aimata, tõlgendati maavärinaid kui jumalate pahameeleavaldusi, mille inimkond on oma patuse eluga esile kutsunud. Et surmatoovaid maavärinaid vältida, toodi jumalatele ohvreid ja püüti neid sel viisil lepitada. Aja möödudes hakati maavärinate toimumisele otsima muidki põhjendusi peale jumalate viha. Leiti, et maa me jalge all võivad värisema panna maapõues toimuvad tektoonilised liikumised. Süveneti laamade liikumise ja subduktsioonivööndite iseloomu saladustesse, mõõdeti maa-aluste tõugete tugevust ja ulatust, võrreldi eri paigus toimuvate maavärinate parameetreid ning püüti selles kõiges seaduspärasusi leida.

Mõned maavärinad on olnud eriti ohvriterohked: 2004. aasta India ookeani maavärina tagajärjel tekkinud tsunami laastas mitmete India ookeani äärsete maade randu, hukkus üle 200 000 inimese. Haitil Port-au-Prince’i maavärinas sai 2010. aastal surma rohkem kui 300 000 inimest – see on teadaolevatest üks kõige suurema ohvrite arvuga maavärinaid maailmas. Miks siis on mõningad maavärinad eriti laastavad? Selles ei mängi rolli mitte ainult maa-aluste tõugete tugevus, vaid ka koht, kus maavärin toimub – kui tihedalt on see piirkond asustatud ja missugune on sealne ehituskvaliteet -, ning aeg – maavärin võib tabada inimesi öösel une pealt ja nii on nende võimalused sellest katsumusest tervena pääseda napimatest napimad.

Mis saab edasi? Nii seismoloogid kui insenerid püüdlevad selle poole, et maavärinate tekitatud kahjud võimalikult väiksed oleksid. Seismoloogid püüavad maavärinate võimalikke toimumiskohti ja -aegu ette aimata, insenerid aga rajada hooneid, teid ja sildu, mis tugevamatelegi raputustele vastu peaksid. Tavainimeste ülesandeks jääb aga end maailmas toimuvaga kursis hoida, et osata vajaduse korral end ohtude eest kaitsta.

Märksõnad: maavärinad; seismoloogia; aimekirjandus
Sari: Imeline Teadus