Ligi poolteistsada stiilset haikut koondav kogu, nagu lähtub juba alapealkirjast, on täiesti eestikeskne; ühe osa neist moodustavad autori lapsepõlvemaa, väikese Koipsi saare teemalised haikud. Paar tosinat haikut on seotud meie kõige pimedama aastaajaga, valguse ja pimeduse vastasseisuga, kuid on noppeid ka rõõmsamatest aastahetkedest, sest loodusekesksus ongi ju traditsiooniliselt haikude pärusmaa, nende subjekt ja objekt.