Õppejõud, esteet, meedia-, stiili- ja mainekujundaja, kirjandus- ja teatriinimene, teravkeelne kriitik ja kõige sellega eesti kultuuris kaaluka koha hõivanud Linnar Priimägi on jõudnud järjekordse kokkuvõtliku verstapostini. Goethelt laenatud pealkirjaga, kuid seekord mitte Goethest (temaga tegeleb Priimägi ”Eesti mõtteloo” sarja köites ”Minu Goethe”), koondab ”Luule ja tõde” kirjandusteoreetilisi ning -ajaloolisi esseid aastaist 1980-2018 moto all Plato veritasque – siin tähenduses: ”Nii Platonit kui ka tõtt!”. Raamatu esimene osa ”Seestvaade” sisaldab nende ilmumise järjekorras tekste, mis võiksid anda aimu autori teoreetilise mõtte evolutsioonist poole sajandi vältel. Teises osas ”Väljastvaade” asuvad väliskirjanduse küsimusi käsitlevad tekstid kirjandusloolises järjekorras.

Kuidas sünnib luule?
Lühidusest ja pikkusest
Luuleteadvusest
Paar sõna vaikusest, eriti luules
Raamat ja teos
Küsigem ka kunstipärast
Kes on kriitik?
Müüdi neljas mudel: ”valge auk”
Retooriline arv
Lõpmatu 14
Sünkretismi piirid
Eesti muinasjutu psühhoanalüüs
Riimist
Valm nüüdiskultuuri heuristilise mudelina
Motiiv – narratiiv – sümbol – tekst
Sürrealismi võti
Vene formalism ning eesti kirjandus
Luule ja proosa
Teesid luulest
Kirjandus või mitte?
Filoloogia, mida enam pole
”Homerose küsimus” ja ”Kreeka ime” – kaks mudelit
Tristan ja Isolde”: mõõk armastajate vahel
Giovanni Boccaccio ”Decameron” raamatuaastal 2000
Benvenuto Cellini biograafiline elu; Michel de Montaigne – inimene, raamat, eeskuju
Schilleri ”Don Carlos”. Lavastaja pilk aastal 2000
Puškin, magister vitae
Stendhali ”punane” – tsitaat või sümbol?
Rimbaud` müüt
Rilke ”Duino eleegiate” pildid ja sõnad
Thomas Manni ”Mario ja võlur”
”Mõrv katedraalis”. Kolm tausta: ajalooline, teoloogiline, psühholoogiline
Camus` ”Caligula”. Lavastaja pilk aastal 1992
François Mauriaci jumalikkus
Heiner Mülleri ”Philoktetes”. Lavastaja pilk aastal 1990
Peter Hacksi ”sotsialistlik klassitsism”
Günter Grass – kes ja mis
Eetika ja geneetika
Joel Sang. Kiriusutelu Linnar Priimäega