232 lehekülge, kõvakaaneline

Mitte kunagi varem ei ole inimkond olnud nii edukas kui praegu. Iial varem ei ole ta teinud nii palju avastusi ja iialgi ei ole teadlased suutnud tungida nii kaugele looduse algallikate ning põhiküsimusteni. Vähemalt üldjoontes on teaduslikult selgeks tehtud, kuidas tekkis elu ja milliste seaduste järgi loob loodus üha uusi olendeid. Taasavastatud eluvormid varjatud niššides, süvameres ja Maa sisemuses, peaaegu sõltumatud välismaailmast ning võõrapärase ainevahetusega, viitavad sellele, et ka kusagil mujal universumis võib olla elu.
Käesolev raamat räägib mitmesugustest avastustest ja murrangutest. See pajatab otsustavast muutusest, mille loodusteadused tegid läbi 20. sajandi teisel poolel: rahuldudes üha vähem vastustega lihtsale küsimusele ”Kuidas see toimib?”, püütakse nüüd seletada maailma selle tekkeloost lähtuvalt. Loomisprotsessidest on saanud uurimisteema. Teadlased on asunud tegelema materjaliga, millest veel hiljuti koosnesid üksnes müüdid, filosoofiad ja religioonid. Kuidas tekkis maailm? Mis on elu? Mida tähendab teadvus?
See raamat kirjeldab, milliseid vastuseid annavad teadlased tänapäeval nendele küsimustele. Üks motiiv, mis nendes seletustes ikka ja jälle esile kerkib, on juhus. Avastusega, millist ootamatult keskset rolli see looduses etendab, oli seotud üks 20. sajandi suurtest teaduslikest revolutsioonidest. Seda hämmastavam on, et bioloogid ja keemikud jõuavad üha kindlamalt järeldusele, et elu tekkimine Maal oli peaaegu vältimatus. Küsimus, kui suur oli selles juhuse ja kui suur paratamatuse osa, et maailm kujunes selliseks, nagu ta on, kuulub kõige salapärasemate küsimuste hulka tänapäeva teaduses.

Märksõnad: kloonimine; geenitehnoloogia; evolutsioon; universum; kosmoloogia; aimekirjandus
Tõlkinud: Krista Räni
Illustreerinud: Anneli Akinde